Fotoajakirjanik Steve McCurry: elulugu, tegevused, loovus ja Ermitaaž

2024 Autor: Sierra Becker | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2024-02-26 04:49

Steve McCurry on uskumatult andekas fotograaf. Ta sai üle maailma tuntuks tänu hämmastavate roheliste silmadega afgaani tüdruku fotole, mille kunstnik jäädvustas Afganistani sõja ajal Pakistanis põgenikelaagris kaamera objektiiviga.

Näitus Venemaal

Septembrist novembrini 2015 esitles kuulus fotograaf Steve McCurry oma imelisi töid Venemaa publikule (näitus - Peterburi, Paleeväljak).

Tema tööde vitriin valmistas Ermitaaž (kaasaegse kunsti osakond) osana olemasolevast projektist nimega Ermitaaž 20/21, mille eesmärk oli uurida, koguda ja eksponeerida kõiki 20. sajandi kunstiliike. ja 21. sajandil.

Selle hämmastav alt andeka kunstniku töödele on iseloomulik lihtsus ja samas väljendusrikkus.

Selle näituse kohta rohkem üksikasju arutatakse allpool.

Steve McCurry ja tema töö

Afgaani Mona Lisa pole fotograafi ainus õnnestunud kaader. Tal on neid tohutult palju.

Ameerika fotoajakirjanik on kogunud ülemaailmse kuulsuse ja tunnustuse oma kummitava klassikalise reportaažiga. Steve on rohkem kui 20 aastat töötanud Ameerika ajakirja National Geographic ja teiste sama tuntud väljaannete heaks. Sellel oma meistril on hämmastav võime olla alati õigel ajal õiges kohas.

Steve on varem käsitlenud rahvusvahelisi konflikte, nagu Iraani-Iraagi sõda, Filipiinid, Liibanon, Kambodža ja Pärsia laht. Fotoajakirjanik Steve McCurry on parim välismaa fotoajakirjanik ja talle on antud valdkonnas iga-aastane Robert Capa kuldmedal.

Kõige mitmekesisemad, lummavamad, südantlõhestavad ja põnevamad fotod fotograafist moodustavad paljude näituste ekspositsiooni.

Fotograafi elulugu: noorus

Steve McCurry sündis 1950. aastal Philadelphias. Tõsiselt hakkas ta fotograafia vastu huvi tundma nooruses, õppides Pennsylvania ülikooli kinematograafiateaduskonnas. Tema fotosid avaldati neil päevil sageli üliõpilaste ajalehtedes.

Aastal 1974, pärast ülikooli lõpetamist, asus Steve tööle ühes kohalikus ajalehes. Aktiivsele noormehele tundus elu sünnilinnas igav, sest ta ihkas inimestele vähem alt kasu tuua. Selle eesmärgiga 1978. aastal läks tulevane kuulsus Indiasse.

Seal elas ta kohalike hotellide halvimates tingimustes. Ta pidi sageli oma tervisega riskima ja mõnikord isegielu. Kaunid ja õnnestunud pildid aga kompenseerisid tema arvates kõik läbielatud raskused ja katsumused.

Kuumad kohad

Juba 1979. aastal läks Steve Afganistani kuumadesse kohtadesse, et teha seal fotoreportaaže. Üsna raske teekond on toonud häid tulemusi. 1984. aastal põgenikelaagris tehtud foto uskumatult läbitungivate roheliste silmadega Afganistani tüdrukust lisati seejärel National Geographicu andmetel 100 parima foto hulka. 2005. aasta uskumatult tõsise täiskasvanuliku tüdruku välimusega kuulus kaas pääses 40 aasta TOP kümnesse.

Aastal 2002, mitte ilma pingutuseta, õnnestus Stevel taas leida see väga täiskasvanud tüdruk, kelle nimi oli (nagu seekord selgus) Sharbat Gulu ja korrata pilte naisest, kolme lapse emast, kuid samad läbistavad rohelised silmad.

Steve McCurry on saanud palju auhindu mitte ainult kodumaal, vaid ka välismaal. Ta pälvis mitu korda aasta parima fotoajakirjaniku tiitli. Sõjafotograafina autasustati teda Robert Capa medaliga.

Erilisel kohal on McCurry töö, mis valmis New Yorgis 11. septembril. Vahetult enne rünnakut veetis ta terve kuu Aasias ja naasis Ameerikasse just eelmisel päeval. Ta filmis kõike juhtunut oma kaameraga, varjates samal ajal teatud võimuesindajate eest. Tema fotodel on selgelt näha kohutava tragöödia ulatus.

Mida fotograaf oma töö kohta ütleb

Kõige tähtsamStiva - olge iga inimese suhtes väga tähelepanelik, olge oma kavatsustes järjekindel ja tõsine. Ainult sel juhul on pilt siiras.

Fotograaf armastab inimesi hoolik alt jälgida. Talle tundub, et see on inimese nägu, mis võib palju öelda.

Ameeriklane Steve McCurry teeb oma teoste sarjas "Kus me elame" ("Kus me elame") liigutab liigutava teekonna läbi erinevate kodude üle maailma. Ennekõike keskendub ta vaestele ja väga tagasihoidlikele majadele ning neis elavatele peredele. Ta näitab oma teoste kaudu, et vaatamata ebasoodsatele elutingimustele on iga perekond või isiksus heatujuline ja liigutav.

Meistri sõnul ei otsi ta au seal, kus valitseb ebaõnn ja lein. Ta tahab lihts alt seda hetke jäädvustada ja kõikidele inimestele edasi anda, et on olemas selline elu, vajaminev ja kannatusterohke elu. Ta usub, et üldiselt on inimeksistents uskumatult traagiline ja vaenutegevuse perioodidel hinnatakse ümber kõik väärtused. Edu, heaolu ja karjäär taanduvad tagaplaanile. Peamine on pereõnn ja tervis ning samas on peamine soov iga hinna eest ellu jääda.

McCurry ütleb intervjuudes tavaliselt, et ta ei tunne end üldse kuulsusena. See on tingitud sellest, et inimesed teda ei tunne, vaid enamasti ainult pildid.

Steve McCurry Peterburis

Kuulsa Ameerika fotoajakirjaniku nime all olev ekspositsioon oli esindatud enam kui 80 tema tööga. Nagu see olieelpool mainitud on neist meeldejäävaim foto Afganistanist pärit tüdrukust. See pilt, mis on ainulaadne oma uskumatult terav alt ja mis ei jäta ühtegi vaatajat ükskõikseks, pälvis kõige äratuntavamal viisil äratuntava tunnustuse.

Näitusel esitletavate tööde peateemaks on sõjalised konfliktid, haruldased kaduvad rahvad, kaasaegne maailm ja iidsed traditsioonid. Iga pilt temast on lugu inimese elust, tema vaatest kõigele, mis ümberringi toimub.

Näitus “Steve McCurry. Kaitsetuse hetk” näitas vene publikule kogu elutõde lihtsate, tavaliste, mõnikord kaitsetute inimeste ees, kes otsivad õiglust ja sellest olukorrast väljapääsu.

Steve McCurry tegi oma karjääri jooksul palju hämmastavaid kaadreid. Ermitaaž esitles enamikku tema parimatest töödest. Läbi inimeste nägude, kes said teatud sündmuste ja katastroofide tahtmatult tunnistajateks, püüdis kunstnik näidata nende uskumatuid kannatusi, julmust ja vägivalda, mida nad talusid.

Fookuses on inimese elulugu ning tema vaade ja suhtumine kõigesse toimuvasse. Sellisel omapärasel viisil demonstreerib kunstnik nende inimeste kannatusi, puudust ja tühjust, kellest on saanud tahtmatult osalised erinevates traagilistes sündmustes.

Kingitus Ermitaažile

Näitus “Steve McCurry…” (Ermitaaž) on muutunud märgiliseks sündmuseks kogu Venemaal. Pärast selle valmimist annetati kõik kunstniku tööd muuseumile (kaasaegse kunsti osakonnale), kusneist saab veelgi väärtuslikum materjal, mis peegeldab oma aja sündmuste tunnistajaks olnud inimese tegelikke emotsioone, seisundit ja tundeid.

Järeldus

Steve McCurry hoiupõrsas on miljoneid erinevaid fotosid, millest tohutul hulgal võib liigitada hiilgavateks ja sadu on loomulikult paljude maailmakuulsate kunstimuuseumide suurepäraste saalide kaunistustena. Nüüd on Venemaal, kus Steve McCurry (Hermitage) oma töid esitles, sellelt särav alt kunstnikult kingituseks saadud imeline kollektsioon.

Tema tööd võimaldavad vaatajaid suunata ligipääsmatutesse ja originaalsetesse, põnevatesse ja kaunitesse kohtadesse, mida ta külastas. Tema pilte saab vaadata lõputult, unustades aja ja ruumi, mis eraldab vaatajat sellest kohast. Autor suudab üllatav alt uskumatu oskusega eemaldada kaugust ja piiri mõlemal pool pilti asuvate inimeste vahel.

Igaüks, vaadates McCurry fotosid ja kuulates tema intervjuud, on taas veendunud oma siiras lugupidamises absoluutselt kõigi inimeste vastu, kellega ta suhtles ja peab suhtlema ning tööl ja elus kokku puutuma.