Arnold Newman: elulugu ja loovus

2024 Autor: Sierra Becker | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2024-02-26 04:49

Alates 19. sajandist on fotograafia järk-järgult ja kindl alt meie ellu sisenenud. Kaasaegsete seadmete kaamerad on nii kompaktsed, et need on tavaliste mobiiltelefonide sisse ehitatud ning kunstiga võib ühel või teisel määral liituda igaüks. Enamik pilte ei nõua erilisi oskusi ega varustust, sellised pildid sobivad üsna hästi hetkeliseks infovahetuseks globaalses võrgus.

Professionaalseid fotograafe on palju, kvaliteetse pildi tegemiseks on mitu eritehnikat, mille valdamisel saate teha suurepäraseid fotosid. Küll aga leidub maailmakuulsaid kunstifotograafia meistriteoseid tunnustatud meistrite poolt, millest üht tahaksin ka lähem alt mainida.

Master Regalia

Arnold Abner Newman on üks neist inimestest, kelle jaoks on fotograafiast saanud mitte ainult eluaegne professionaalne karjäär, vaid loominguline eneseteostus. Newman oli juba oma eluajal rahvusvaheliselt tunnustatud kui portreekunstnik, oma stiili looja, kuidas pildistada sobivas keskkonnas. 1996. aastal valmis CBS kanali põhjal film Arnold Newmani panusest maailmakultuuri.

Fotograaf on pälvinud mitmeid auhindu ja tiitleid, sealhulgas üheksa kunstide ja humanitaarteaduste audoktori kraadi. Erinevad suured fotograafide ja ajakirjanike kogukonnad ning kunstimuuseumid on korduv alt tunnustanud Newmani teeneid auhindade ja auhindadega. Arnold Newman, kelle looming avaldab paljudele siiani muljet, jättis maha suure pärandi, mille hulgas on eriti kuulsad kuulsate inimeste portreed. Tänu tema fotodele saame täna sukelduda eelmise sajandi atmosfääri.

Arnold Newman, elulugu: algus

Newman sündis 3. märtsil 1918 New Yorgis, kolis hiljem koos vanematega New Jerseysse ja seejärel Philadelphiasse. Ta näitas lapsepõlvest peale kunstilisi võimeid ja pärast kooli läks õppima maalimist Miami ülikooli. Suur Depressioon jättis jälje paljudesse tolleaegsetesse saatustesse ja Newman ei saanud oma õpinguid lõpetada.

1938. aastal pidi ta saama tööd portreefotograafia stuudios, mis määras tema karjääri kogu eluks. Tema sõnul oli laskmine rohkem nagu konveieri, kuid naine õpetas talle, kuidas inimestega töötada. Nooruses kirg maalimise vastu ei olnud asjatu ja 1941. aastaks suutis Arnold Newman teha piisav alt huvitavaid fotosid, et Newhalli moodsa kunsti muuseumi kuraatorile ja fotograaf Stieglitzile muljet avaldada. Näitusel osalemine nende inimeste ettepanekul tõi Arnold Newmanile esimese kuulsuse.

Stravinski kuvandi võti

Aastal 1945 korraldab Arnold Newman Philadelphia kunstimuuseumis oma näituse pealkirjaga "Nii näevad kunstnikud välja". Rohkem kui tosin aastat katsetas ta sobivates inimeste portreesidmaailmakeskkonnas ja tema nägemus kaasaegsete kuulsate kunstnike piltidest pälvis avalikkuse silmis märkimisväärset edu. Fotograafi töid hakkasid ostma tuntud väljaanded, juhtivate ajakirjade kaaned kaunistasid algaja portreemaalija kätetööd.

Järgmisel, 1946. aastal sai Newman tellimuse ühe oma olulisema teose jaoks – tolleaegse kuulsa helilooja Stravinski portree. Koostöös Igor Stravinskiga toetus ta kompositsiooni kõigi elementide kuvamise lihtsusele ja täpsusele, luues sellega heliloojast omamoodi sümboolse portree. Stravinsky oli fotograafi tööst lummatud, kuulutades mõnikord, et just Newman võlgnes oma populaarsuse. Hiljem, 1967. aastal, andis Arnold Newman välja raamat-fotoalbumi Bravo, Stravinsky, millest sai üks tema esimesi tõsiseid väljaandeid.

Mängib valgusega

Samal ajal, 1946. aastal, kolis fotograaf New Yorki ja lõi oma stuudio, tema äri läks ülesmäge. Arnold Newman, kelle fotod on talle juba nime teinud, hakkas pildistama kuulsaid poliitikuid ja kunstnikke. Nende hulgas oli näitlejaid, muusikuid, tööstureid ja ühiskonnategelasi. Nad nõustusid poseerima täpselt selle kontseptsiooni järgi, mida Newman silmas pidas. Maalinduses kasvanud Arnold pidas portree objekti keskkonda pildi üldpildis alati sama oluliseks kui näoilmet või kehahoiakut.

Just taustadetailide ja lisaobjektide abil püüdis Newman kajastada kujutatava isiku kohta maailmas, tema joonitegevust ja loodust. Samal ajal sekkus Newman harva subjekti ümbritsevasse keskkonda, eelistades töötada loomuliku valgusega. Seetõttu kasutas ta kõige sagedamini 35 mm ühe objektiiviga peegelkaameraid, mis võimaldasid tal kohapealset valgustust maksimaalselt ära kasutada ilma stuudiotehnikat kasutamata.

Pere ja töö, koos kogu elu

Arnold Newman abiellus 1949. aastal oma ringi tüdruku Augusta Rubensteiniga. Nende abielust sündis aastatel 1950 ja 1952 kaks poega. Fotograaf suri 6. juunil 2006 südameseiskumise tagajärjel. Selleks ajaks oli Newman juba tunnustatud fotograafia meister. 7 aastat enne surma kogus fotograaf oma parimad tööd suurele näitusele ja eksponeeris neid üldpealkirja all "Arnold Newmani kingitus: 60 aastat fotosid".

Näitus on kunstilise fotograafia asjatundjate rõõmuks Ameerika Ühendriikides endiselt üleval. Newman ei lõpetanud töötamist kuni oma surmani, nagu ta ise 2002. aastal väitis, oli tema ja ta naine "väga hõivatud". Ta töötas uute raamatute kallal, viis ellu uusi ideid, katsetas uute asjadega, nagu poleks tal kavatsustki peatuda.

Keskkonnaportree

Newmani peetakse portreefotograafia erisuuna, nn portree loomulikus keskkonnas loojaks. Ta ühendas stuudios dokumentaalfotograafia tunnused kunstilise pildistamisstiiliga. Fotograaf ise on alati olnud kõrge profiiliga nimede vastu, pidades oma töös peamiseks pildistada inimesi nii, ettegi häid pilte.

See tähendab, et Newmani jaoks ei olnud peamine välise saatjaskonna loomine ilusa tausta jaoks või lapsehoidja eriväljaõpe, tema näoilmed ja õige kehahoiak. Fotograaf peab töötama siin ja praegu, arvama ära pildistamise hetke objekti tuttavas keskkonnas. Nii töötas ta koos Marilyn Monroega, tulistades näitlejannat kohtumise ajal Carl Sandbergiga. Hetk valiti ka Saksa tööstusmagnaadi Alfred Kruppi sensatsiooniliseks portreeks.

Igas meistri töös on näha eseme tunded ja kogemused ning keskkond justkui rõhutab, suunab üldist mõtet, räägib inimese püüdluste materiaalsetest rakendustest. Newman ütles alati, et portree võib rääkida nii inimestest kui ka eluloost.