Sisukord:
2024 Autor: Sierra Becker | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2024-02-26 04:49
Tänapäeval on Francesca Woodman fotograafiahuviliste seas tuntud kui paljude ebatavaliste tööde autor, milles varjud ja päikesevalgus on omavahel keeruk alt põimunud ning modellide nägusid varjab sageli salapärane loor. Eksperdid peavad tema tööd originaalseks ja andekaks.
Palju aastaid tagasi tehtud fotosid eksponeeritakse täna paljudes kuulsates galeriides. Kuid kahjuks võis Francesca oma eluajal kuulsusest ja tunnustusest vaid unistada. Ta nägi und! Kuid mitte kõik soovid ei täitu õigel ajal.
Tee unistuseni
Francesca Woodman (1958 – 1981) sündis USA-s Colorado osariigis Denveris andekate kunstnike peres. Lapsest saati tahtis ta luua, lihts alt ei kujutanud endale ette teistsugust saatust.
Fotograafia vastu hakkas ta huvi tundma 14-aastaselt. 1975. aastal astus ta Rhode Islandi disainiteaduskonda ja paar aastat hiljem lahkus ta se alt edasi õppima Itaaliasse. Roomas sõlmis Francesca kiiresti kunstnike ja intellektuaalide seas tuttavaid, keeleoskus tuli talle palju kasuks. Juba neil aastatel tegeles ta portfelli loomisega, mis peaks tulevikus aitama tal head leidakoht.
Kaotusseeria
Francesca Woodman naasis 1978. aastal osariikidesse ja asus elama New Yorki. Nooruse unistustel polnud aga määratud täituda. Tema töö ei toonud talle edu, ükski väljaanne ei pakkunud talle koostööd.
Pikka aega jätkas noor andekas fotokunstnik oma otsinguid, kuid ametialastele ebaõnnestumistele lisandusid isiklikud ebaõnnestumised. Tulemuseks oli sügav depressioon.
Ainus fotonäitus
Francescal oli vaid üks võimalus oma loomingut publikule esitleda. Ei saa öelda, et tegu oleks päris näitusega, pigem trükisega. Kunstnik ise lõi valiku, mis avaldati pealkirja all "Mõned näited korrastamata sisegeomeetriast". See juhtus aastal 1981, mis sai noorele tüdrukule saatuslikuks.
Kuradikuulus
Paljusid loomeinimesi mõjutavad kired. Noore andeka fotokunstniku saatuses mängis otsustavat rolli rida pettumusi nii töö- kui ka isiklikus elus. Francesca Woodman mõistis mingil hetkel, et ta ei suuda kuhjunud raskustega toime tulla.
Ta soovis tunnustust ja kuulsust, ta tahtis, et tema lemmikettevõte teeniks tulu, mis võimaldaks tal mitte teha igavat ja ebahuvitavat tööd.
Siiski ei leidnud tema tööd karmide kriitikute südametes vastukaja. 19. jaanuaril 1981 astus ta Manhattani kõrghoone pööningult tühjusse, kus ta oli varem eluaset üürinud, ja kukkus alla.surmani.
Alles pärast seda kuulis kunstimaailm Francesca Woodmani nime. Pärast 22-aastase kunstniku traagilist surma said tema pildid lõpuks väärilise tähelepanu.
Eluaegne unistus on lõpuks täitunud. Kuid Francesca ise ei saanud kunagi teada, millist tähelepanu tema trükised ja negatiivid pälvisid.
Francesca pärand
Korterit, kus Woodman enne oma surma elas, uurides leiti tohutul hulgal kaadreid. Töötajad leidsid umbes 10 tuhat negatiivi ja tohutul hulgal fotosid.
Ekspertide hinnangul oli töö tõesti kiitust väärt. Francesca pildistas kõrgel ja madalal klahvil, mängides varjude ja esiletõstetega. Piltide hulgas oli arvestatav hulk autoportreesid. Francesca seadis tuled ja rekvisiidid ritta ning poseeris siis ennast.
Tema töö on väga siiras. Kuid neid on võimatu täielikult lahti harutada. Modellide näod on sageli tahtlikult hägustatud või tumendatud, peidetud salapära loori alla. See uskumatu segu avameelsusest ja alahinnatusest on veelgi uskumatum, kui arvestada tüdruku vanust. Pilte vaadates võib pigem ette kujutada, et need on teinud inimene, kes on elanud palju aastaid ja kellel on kogemusi.
Fotod näitavad, et Francesca Woodman ei tundnud malle ära. Ta leidis oma tee, kasutades rekvisiite kõige veidramal viisil. Tema töödes on näha ebatavalist peeglite, akende ja väga erinevate pindade kasutust, mille abil eristub põhiteema jaallajoonitud.
Kauaoodatud tunnustus
Esimene täieõiguslik Francesca fotode näitus toimus vahetult pärast tema surma. Tänapäeval saab kunstniku mustvalgeid sürrealistlikke töid näha kõige mainekamates muuseumides ja galeriides.
Tema töid saab näha San Francisco moodsa kunsti muuseumis, Helsingi linna kunstimuuseumis, Guggenheimi muuseumis ja paljudes teistes.