Mis on taaler? Muistsed mündid ja nende väärtus

2024 Autor: Sierra Becker | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2024-02-26 04:49

Algajatele numismaatikutele teeb muret küsimus, mis on taaler. See on hõbemünt, mis mängis 16.-19. sajandil rahvusvahelises kaubanduses olulist rolli. Tegelikult oli see üks esimesi rahvusvahelisi valuutasid. Mündi välimus erines tavapärastest keskaegsetest rahatähtedest. Thalerist sai paljudes maailma riikides rahasüsteemi alus. Neile, keda huvitavad vanad mündid ja nende väärtus, pole saladus, et mündi hind oksjonitel ületab sageli 500 tuhat rubla.

Esinemise ajalugu

Kaubanduse areng Euroopa riikides tekitas vajaduse arvelduste jaoks suure hõbemündi järele. Kuldne gilder oli populaarne, kuid selle mündi väljalaskmiseks polnud piisav alt kullavarusid. 1484. aastal alustati Tiroolis uue mündi tootmist. See kaalus umbes 15 g ja oli vermitud kõrgekvaliteedilisest hõbedast. Kaks aastat hiljem andis hertsog Sigismund välja suurema, 31 g kaaluva mündi, mida nimetati guldineriks. Kuid münti laialdaselt ei kasutatud. Vähesed inimesed teadsid, mis on taaler. Neid kasutati ainult Saksimaal. Ainult 16. sajandil 29 g kaaluvad guldineridlevinud üle kogu Euroopa. Neid vermiti Šveitsis ja Saksimaal. Esialgu lasti münte välja väikeste kingipartiidena. Ainult 1500 guldineri tunnistati maksevahendiks. Müntide läbimõõt on kahanenud ja paksemaks muutunud.

Joachimstalers

1510. aastal avastati Böömimaal uued hõbedaleiukohad. Kaevurite asula sai nimeks Tal (org). Aastal 1517 nimetati see püha Joachimi auks ümber Joachimsthaliks. Praegu kannab see linn nime Jachymov ja on osa Tšehhi Vabariigist. Aasta hiljem sai kohalik parun Stefan Schlick kuning alt hõbemündi käibelelaskmise õiguse. 1518. aastal lasti välja 60 tuhat suurepärase kvaliteediga münti 920 hõbedast. Kaupmeestel ei tekkinud enam küsimust, mis on taaler. Müntide kirjelduses ei paistnud taaler kuidagi silma: mündi ühele küljele oli trükitud püha Joachimi kujutis, teisele aga lõvi. Mündi kiirele levikule aitas kaasa Leipzigi lähedus. Selles linnas peeti kuulsaid laatasid. Pärast paruni surma kaotas tema perekond oma rahalised regaalid. Rahapaja läks kuningas Karl V omandusse. Ferdinandi portree asendas uuel mündil Püha Joachimi kujutise. 1545. aastaks toodeti 3 miljonit hõbe guldinerit. Väljaandmiskoha järgi kutsuti neid "Joachimstaleriteks". Sõnast "taaler" tulid paljude kaasaegsete müntide nimetused, näiteks dollar.

Püha Rooma impeerium

1524. aastal võeti vastu Püha Rooma impeeriumi ühtne rahaharta. Ta pidi vastama küsimusele, mis on taaler. Tema arvatesselle mündi mass oli 29 g ja hõbedasisaldus 85%. Kuid põhikirjast ei peetud korralikult kinni. Igas riigis olid mündil oma omadused. Kuningad ja hertsogid trükkisid oma portreed taalritele. Münte kasutati ju tol ajal ka poliitilistel eesmärkidel. Aastal 1534 alustasid Saksimaa ja Böömimaa madalama hõbedasisaldusega müntide emiteerimist. Müntide kvaliteet hakkas langema. Sel põhjusel võeti 16. sajandi 50ndatel vastu veel kaks mündihartat. Hõbedat hakati Euroopasse suurtes kogustes tarnima Ameerikast. Selle metalli väärtus on langenud.

Aastal 1551 suurendati taalri massi 31 g-ni. Hõbedane guldiner võrdsustati taas kuldgoldeniga. Kuid Saksamaal uus standard ei juurdunud. Siin anti välja uued postmargid ja taalrid. Alles 1556. aastal võeti riigis vastu ühtne standard. Münte hakati nimetama Reichsthaleriks. Guldiner oli võrdne kahe kolmandiku taalriga. Taalri stabiilsus ja mitmekülgsus on võimaldanud tal pikka aega võtta rahvusvahelises kaubanduses liidripositsiooni.

Hispaania

Riigi rahvusvaluuta oli tõeline. Hispaania oli sel ajal ülemaailmne merendusriik. Kaubanduseks teiste riikidega lasti välja uued mündid nimiväärtusega 8 reaali. Selline oli Saksa taalri käik. Münti nimetati peesoks. Venemaal nimetati seda piastriteks. Ka paljudes riikides tunti seda Hispaania dollarina. See münt on levinud üle kogu maailma. Ühe tõelise saamiseks lõigati see 8 osaks.

USA

Iseseisvuse välja kuulutanud riik vabanes kiiresti Briti rahasüsteemist. Hispaania piastritest sai riigi uue raha – hõbedollari – aluseks. Piastrid eemaldati käibelt alles 19. sajandi keskel.

Ladina-Ameerika

Uue Maailma riikides on peeso muutunud rahvusvaluutaks. Brasiilias anti hõbemündile hispaaniapärane nimi päris. Ingliskeelseid tähti "P" ja "S" peetakse sümboli "$" päritoluks. Mündid jõudsid Aasia riikidesse ka meritsi. Hiina jüaan ja Jaapani jeen põlvnevad samuti Hispaania dollarist.

Holland

Hispaania tootis ka Hollandi jaoks taalri. Peagi puhkesid selle riigi provintside vahel sõjad. Igaüks neist nimetas taalri omal moel ümber. Pärast riigi ühendamist 1581. aastal hakati münti nimetama Reiksdalderiks. 1816. aastal muudeti nimi guldeniks. Seda anti välja peaaegu 200 aastat, enne riigi üleminekut eurole.

Skandinaavia riigid

Rootsi taalerit hakati tootma 1534. aastal. Ta sai nimeks Riksdaler. Neid münte kasutati Taanis ja Norras. Mõne aja pärast asendati need Skandinaavia uue valuuta - krooniga.

Itaalia

Selles olekus kandis münte nime Tallero. Need olid halva kvaliteediga. Neid kasutati rahalise vahendina Aafrika riikide ja Levandiga kauplemisel. Neid münte lasti välja kuni 1941. aastani.

Venemaa

Joachimstalers Venemaal on ümber nimetatud rohkemakslihtne sõna - efimok. Üks efimok võrdus 64 kopikaga. 1654. aastal hakati välja andma uusi üherublase nimiväärtusega münte. Kuid need ei juurdunud ja vermiti jälle kopikateks. Tavaliselt taalreid ei sulatatud, vaid neile kanti ainult Vene rahapaja sümbol. Peeter I ajal viidi läbi uus rahareform. Hõberublade väljaandmine on alanud.

Saksamaa

17. sajandi alguses oli Saksamaal väikeste hõbemüntide väljastamine kahjumlik. Selle metalli varudest sularahavajaduse rahuldamiseks ei piisanud. Kohalike müntide tootmiseks sulatati taalrid ja guldinerid. Saksamaal hõbetaalrite vermimise kvaliteet halvenes pidev alt. Neid keelduti palgana vastu võtmast, algasid isegi raharahutused. Ebaseaduslike rahapajade sulgemine stabiliseeris riigi rahasüsteemi. Mark oli võrdne 15 hõbetaalriga. Taalri massi vähendati 28 g-ni. Seda münti lasti Saksamaal käibele kuni aastani 1907. Kolmemargalist münti nimetati taaleriks kuni 1930. aastateni.

Šveits

Šveitsis kasutati taalrit valuutana kuni 19. sajandi keskpaigani. 1850. aastal lasti ringlusse Šveitsi frank. 20. sajandil läks enamik Euroopa riike üle oma valuutadele.

Huvitavaid fakte

90. aastatel arutati Valgevenes rahaühiku – tolari – kasutuselevõttu. Kuni 2006. aastani oli Sloveenia valuutal sarnane nimi.

2008. aastal lasti Austrias käibele 20 kg kaaluv münt. Ta kordas praktiliselt 1508. aasta mündi kujundust. See on kogutav ese neile, kes õpivad vintage'imündid ja nende väärtus.